Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis
taotletule vastupidine.
Teiseks, rahapoliitika ei ole enam võitlusvõimeline siis, kui riigi rahaasjad on väga
korrast ära: püsiv riigieelarve defitsiit, esmatarbekaupade pikaajaline pakkumist ületav
nõudlus vms.
Kolmandaks, rahapoliitilised abinõud ei aita tagada raha kõrget kvaliteeti ka siis, kui turg
annab otsustajatele moonutatud signaale. Näiteks kui osa hindu on külmutatud, kui
tollimaksudega on loomulikke hinnasuhteid moonutatud, kui maksude osa eri toodete
hindades on oluliselt erinev jne.
Järelikult, kõiki majanduse juhtimisel tehtud vigu ei suudeta rahapoliitikaga korrigeerida
ja siit tulenevalt võiksime järeldada seda, et eriti oskamatult juhitud (kriisis oleva)
majanduse korral on võimatu saavutada raha rahuldavat kvaliteeti. Raha kvaliteedi
tähtsamaiks indikaatoriks tänapäeval näibki olevat kujunenud tema vahetusväärtuse
stabiilsus - inflatsioonikindlus