EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013
(Brunnermeier, Oehmke 2012: 14)
Ratsionaalsete mudelite eelduseks on, et agendid teavad tekkiva mulli suurust ja
suudavad varade väärtuse muutusi prognoosida (Lansing 2010: 1150). Kinnisvara liigse
hinnatõusu tagajärjel jääb vähemaks ostjaid ning kinnisvara hakkab kaotama oma
26
väärtuses. Kinnisvarahinnad põhinevad inertsil ja nii müüjad kui ostjad teevad oma
otsused motiveerituna tulevasest hinnaootusest (Case et al. 2000: 129).
Spekulatiivne mull eksisteerib, kui hind erineb vara fundamentaalsest väärtusest mingi
perioodi jooksul ning hinnaerinevus ei ole tekkinud juhuslikult asetleidnud sündmuse
tagajärjel. Seega on spekulatiivse mulli põhjustajaks inimeste liigne optimistlikkus
kinnisvara tootlikkuse suhtes ning hindade tõus kestab nii kaua, kuni turul leidub
piisavalt ostjaid.
Dobberstein (2000) kirjeldas inimeste käitumist mustritena, mille jagas kolmeks
tüübiks:
annaabi.ee 
