Sõnavara EKSAM
eristumise näitamiseks. Sotsiaalmurrete kohta kasutatakse ka sõnu släng, argoo,
zargoon, erikeel ja eri autorid kas samastavad neid või teevad eri moodi vahet.
Kasutame siinjuures enim levinud terminit släng. Slängis on üldkasutatavast
kõnekeelest suuresti erinev sõnavara slängisõnavara ehk slängileksika, mille
moodustavad eripärase värvinguga slängisõnad.
Hinnanguteljel asetuvad sõnad selle järgi, missugust emotsionaalset
hinnangulaengut nad kannavad. Sellel teljel asuvad deminutiivid ja augmentatiivid.
1. Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva
tähendusega sõna. Eesti keeles on selleks harilikult ke- võikene-tuletis,
nt lonksuke(ne) vrd lonks, hiireke(ne) vrd hiir, tütreke(ne)
vrd tütar, Jaanike(ne) vrd Jaan. Rohkesti on ka u-deminutiive:poisu, poju,
Jaanu (< Jaan), Riku (< Richard), kutsu, notsu, lastekeelsed kätu, kroku, lutu,
potu, kõtu, punnu
annaabi.ee 
