Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine
Esimene nendest oli harilik, tavaline meel, mis sünteesib välistelt
meeltelt saadud informatsiooni. Teine oli püsiv kujutlusvõime võime mäletada esimese meele poolt
sünteesitud informatsiooni. Kolmas ja neljas olid animaalne ja inimlik kujutlusvõime, mis võimaldab
nii inimestel kui loomadel õppida, mida keskkonnas peab vältima ja millele tasub ligi minna,
kusjuures inimese puhul võimaldab see meel loovaid kombinatsioone asjadest, mida reaalsuses ei
eksisteeri. Viies meel on hinnanguandmise võime, sisemine võime anda keskkonnas leiduvatele
objektidele hinnanguid. Kuues meel on võime mäletada madalamate tasemete informatsioonitöötluse
tulemusi ning seitsmes võime seda informatsiooni kasutada.
Avicenna tööd avaldasid läänemaailma edasisele filosoofia arengule märgatavat mõju.
Püüd lepitada usku ja mõistust
Umbes teise aastatuhande alguse paiku hakkas Aristotelese filosoofia järkjärgult lääne