Värvus sõltub elupaigast - nimelt võib hink muuta oma värvust vastavalt veekogu põhja värvusele, kus ta parasjagu asub. Üldiselt on ta kahvatukollane (liiva värvi), ja kaetud tumepruunide laikudega. Selline maskeering teeb ta nähtamatuks, sest hink elutsebki just veekogude liivasel või savisel põhjal. Ta asustab selgeveelisi ja madalaid järvi ning aeglase vooluga jõgesid, mõnikord ka riimveelisi merelahtesid ja lahesoppe. Eestis on hinku leitud vaid paiguti, sest korraga tabatakse vaid üksikuid isendeid. Teda on leitud vaid vähestest järvedest ja jõgedest ning Matsalu lahest ja Kihnu lähistelt. Hink on öise eluviisiga ja erakliku loomuga. Hingu eluviis on omapärane: ta tavatseb kaevuda poolenisti pinnasesse ning sellega seoses on ta silmad väikesed ja kaetud nahaga. Toidu hankimisega ei näe hink erilist vaeva. Ta kasutab nn. sõeluvat
mai Koger 1. juuni Nurg 8. juuni Viidikas 14 juuni Üldse on vanajõgedes püütud 25 liiki kalu, peale nimetatute veel angerjat, koha, tõugjat, kiiska, teibi, lepamaimu, mudamaimu, tippviidikat, luukaritsat, rünti, võldast, vingerjat ja hinku. Neist, paljudele tundmatutest kaladest on tõugjas praegu Eestis looduskaitse all. Euroopa Liidule valmistab erilist muret ka võldase, vingerja ja hingu elujärg, tõenäoliselt tuleb varsti neidki kaitsma hakata. Vanajõgedes võib kohati tekkida olukord, kus nad kaotavad ühenduse Emajõega ja kalad jäävad ummuksisse. Et seda ei juhtuks, on vanajõgede otsi korduvalt süvendatud. Viimati tehti seda aastail 19591960. Uus melioratsiooniprojekt valmis 1985. aastal, kuid töid ei
annaabi.ee 
