Burakumin’id: jaapanlased valest linnaosast
nahakunstnikke ja muid ametipidajaid kes sattusid kokku surmaga või surnud olenditega”
(Kristof 1995). Nende ametite pidajate jaoks oli olemas erinevaid nimetusi, kuid Tokugawa
ajastul sai sõnast ’eta’ (mis tähendab ‘räpast massi’) nende inimeste niiöelda ametlik nimetus
(Hoang 2011). Teise sama perioodi jooksul diskrimineeritud inimgrupi jaoks võeti kasutusele
sõna ’hinin’ (mis tähendab otsetõlkes ’mitte inimene’). Hininide kohustuste alla kuulusid
kahtlusaluste piinamised, kristlaste ristilöömised ning kurjategijate peade mahasaagimised
avalikuks eksponeerimiseks. Hiljem võeti mõlema kirjeldamiseks kasutule sõna ‘burakumin’
(Kristof 1995). Neid suunati ühiskonna keskelt minema, elama ’alaväärsetesse’ küladesse,
niinimetatud burakudesse.
Tänapäeval moodustavad burakuminite järeltulijad, ehk siis ka ise burakuminid, umbes 1,5-
2% Jaapani elanikkonnast, seega on neid 2-3 miljonit (Hoang 2011)