keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb. Väljasuremisvõla hulka ei arvata neid liike, kes surevad välja juhuslike looduslike sündmuste tagajärje. Jäänukpopulatsioonidena esinevate liikide arvu nimetatakse väljasuremisvõlaks, mille arvel inimene elab praegust elu, ja mis tuleb edaspidi ära maksta. Näiteks Lõuna-Soome vanade äraraiutud metsade katteks tuleb igavikku loovutada umbes tuhat seal veel hingitsevat liiki. OSA ARTIKLIST: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1846_1840.html Professor Meelis Pärteli juhitav Tartu ülikooli makroökoloogia töörühm koostöös tuntud metapopulatsioonide uurija Ilkka Hanskiga Helsingi ülikoolist seadis aga sellegipoolest sihiks leida, kas väljasuremisvõlg on olemas. Püüdsime seda kindlaks teha Saaremaa ja Muhu loopealsetel. Uurisime, kuidas on loopealsete nüüdne liigirikkus seotud loolaikude ajaloolise või praeguse
Tulevik aga on juba nii kindlapeale rajatud, et seda vist muudab ainult maailmalõpp või suur ülemaailmne katastroof. Tulevikult ootan ma siiski rohkem reaalset looduse- ja keskkonnakaitset. Maaelu parem elujärg on juba praegu silmaga näha, loodan väga, et see ainult hoogustub ja paraneb veelgi. Ehk tulevikus saavad inimesed sellest aru, kui üürike ja kallis on see elunatuke, mis meile antud siin maailmas elada. Elu tuleks hinnata ja hoida nagu väikest hingitsevat leegikest oma tuleasemes, võib-olla kunagi jõuame nende tõeliste väärtusteni, rohkem ju polegi vaja. Kokkuvõtteks loodan, et Euroopa Liit saavutab oma õiglased eesmärgid ja kogu Euroopa rahvas mõtleks nagu üks eurooplane. Olla eurooplane tähendab olla kultuurne, haritud, teistest lugupidav ja hooliv inimene. Ainult sedasi saame muuta maailma paremaks.
annaabi.ee 
