Referaat - Ebapärlikarp
mahukaid kirjutisi sellest liigist avaldanud. Parim viis saada lühikese ajaga aimu
ebapärlikarpide käekäigust Eesti territooriumil oleks lugeda läbi Laanetu artikkel Eesti
Looduses ning et pisut sügavamale teemasse kaevuda tasuks ette võtta Margus Mäe
bakalaureusetöö aastast 2010.
Täitsin sissejuhatuses püstitatud eesmärgid ning sain rahuldatud isikliku uudishimu.
Loodan südamest, et planeeritud kaitsemeetmed (nii Eesti kui Euroopa Liidu
tasandil) võimaldavad ebapärlite hingevaakuvat asurkonda päästa. Kuna olen Lõuna-
Eestis Koiva jõel kanuumatkal käinud, siis tekkis huvi teha väike retk ka Pudisoojõe
kallastele loomulikult mitte pärle korjama vaid koguma endasse seda unikaalset
atmosfääri ikkagi pärlijõgi! Aga kauaks veel?
Kasutatud allikad
1 Laanetu, N. 2005. Ebapärlikarp. Eesti Loodus.
2 Käärt, U. 2010. Looduskaitsjad lähevad Eesti viimastele ebapärlikarpidele appi.
Päevaleht, 26.04.
3 Ebapärlikarp. Wikipedia. (Alla laetud 8.03.2012) http://et