Religioon Eesti vanemas kultuuriloos ja kristlus
Religioon Eesti vanemas kultuuriloos ja kristlus
Muistsete eestlaste usk erines suuresti tolleaegsest ristiusust. Nii palju kui on meie esivanemate
ajaloo kohta teada, on eestlased olnud nn. loodusrahvad, kelle muistsete uskumuste keskses kohas
oli animism, mis sümboliseerib hingeusku. Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on
hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib
märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille
kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus).
Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud
objektidel oli oma üleloomulik vägi
annaabi.ee 
