Unistada on mõnus
tõeliselt õnnelikuks. Miks siis muidu otsustavad inimesed, näiteks sellised, kellest saates
tagatargemad lugusid on olnud, uuesti kooli tagasi minna? Juhul, kui töökoht ega mingi muu
väline põhjus ei sunni neid selleks? See on ikka mingi sisemine vajadus lõpetada, see, mille
pärast kunagi oli kurb, et see pooleli jäi. Isegi unistused on nagu sellised lõpetamata asjad.
Alustatud mälupildid....hingetundmused ja kui nad pole täide läinud, siis jäävad nad sinna
lõpetamata asjade hulka. Ja oi-oi kui paha on ju kui on elus palju lõpetamata asju. Lootus on
unistamisega tasakaalus, mis sureb alati viimasena inimeste südames.
Minu arvates ongi unistamine mõnus, sest siis on hea olla ja ka tuju on parem. Muidu on
täielik mossitamine peal, ja see aitab mossitamise vastu.
annaabi.ee 
