Bernard Kangro
Seda tunnetab
küll iga eksiilautor, kes oma üksikul tunnil paberi võtab, et üles märkida mõned eestikeelsed
värsid. Ta vahest ei märkagi ise, et ta pole tegelikult eksiilis, vaid pärast pikka käänakulist
teed on tagasi jõudnud sinna, kus ta kord lahkus. Eesti asub Euroopas ja Euroopa oli Eestis.
Need on keele, aja ja koha seadused, mis on teda juhtinud sinna, kuhu ta vahest polegi tahtnud
minna. Aga ometi on ta jõudnud koju. Lõpuks on ju igas hingetuisus jääminek." Teine tee
vastuolu lahendada oleks lihtsalt Euroopasse sulada, kuid see tähendaks ühtlasi omaenese
ajaloo, olemuse, keele ja maa kaotamist mõte, mis Kangrole on üdini võõras. Üle jääb
maagiline realism, äranähtud ja end tõendanud katse muuta struktuure, et saavutada
hingetuisus vabastavat jääminekut (Kruuspere, 2008: 420).
Euroopalikku tehnilise maailmasüsteemi sisenemine, seal hingetuisune viibimine ning sealt