"hingetuisune" - 1 õppematerjal

Bernard Kangro

minna. Aga ometi on ta jõudnud koju. Lõpuks on ju igas hingetuisus jääminek." Teine tee vastuolu lahendada oleks lihtsalt Euroopasse sulada, kuid see tähendaks ühtlasi omaenese ajaloo, olemuse, keele ja maa kaotamist ­ mõte, mis Kangrole on üdini võõras. Üle jääb maagiline realism, äranähtud ja end tõendanud katse muuta struktuure, et saavutada hingetuisus vabastavat jääminekut (Kruuspere, 2008: 420). Euroopalikku tehnilise maailmasüsteemi sisenemine, seal hingetuisune viibimine ning sealt väljumise hakatus ­ selles üheaegsuses ja järgnevas on paatos, mis kannab Kangro luulet juba õige vara. Koguga ,,Reheahi" (1939) astub ta rahvusliku enesetunnetuse mõttes olulise sammu edasi Marie Underi poolt seni sõnastatu juurest. Under kuulub täielikult euroopalikku luulesüsteemi, millesse Kangro ühelt poolt siseneb, millest teiselt poolt juba välja igatseb. Siin tuleb piirduda vaid viitega ,,Reheahjule" kui sammule süsteemist välja, rahvuslikule