Platoni õpetus hingest ja voorustest.
hingekaariku sõit ka hästijuhitav ning tõuseb otsejoones üles taevavõlvile, kus jumalatel tekib
võimalus kaeda “taevaülesesse paika”, kuhu antud võrdpildis on lokaliseeritud ideed: õiglus ise,
mõõdukus ise, ilu ise jne. Jumalad lasevad end teavavõlvi pöörlemisest kanda ja omandavad
täieliku ülevaate kogu ideede valdkonnast. Just ideede kaemusest aga toituvad ja saavad oma jõu
hingekaariku tiivad. Seevastu ilma võimaluseta ideid kaeda muutuvad hingetiivad nõrkadeks,
6
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
suutmatuteks kaarikut kõrgele kanda. See, mis kaariku raskeks teeb, on meelelised muljed, mida
hing kogub oma maise elu kehalises eksistentsis. Nii ongi surelike hingedega olukord selline, et
vaid vähesed suudavad jumalatele järgneda. Kui nad jõuvadki taevavõlvile kisub nende
tähelepanu pidevalt endale halvast tõust hobune