Sügavamõttelised luuletused
Mis vaikiv kui igavik on… Kuniks ööle veel järgnemas päev
Tee ruttu ja ela – võibolla
enam homset su silmad ei näe
Anna Haava “Kohus”
Me joome kohvi, sööme saia,
ja kanget kohut mõistame, Aleksander Suuman
ning rohkem suhkrut kohvi sisse Ei ole õige öelda, et inimesed
me pühas vihas paneme. tulevad ja lähevad.
Me teeme tagaselja-otsust, On inimesi,
nii hoopis hingeteadmata- kes tulevad
nad vaesed käivad päiksevalgel, ja kunagi ei lähe.
ei mõista paha aimata. Nad on sooja hommiku sarnased.
Nad tulevad
Ei mõista meie neid küll surma,
ja tulevad
ka vabaduse jätame,
ja tulek on lõpmatu liginemine.
kuid ainult nende ausa nime
On inimesi,
me võimalikult võtame.
annaabi.ee 
