3. Kuidas mõistad selle luuletuse põhjal A. Alliksaare tõekäsitust? Too oma arvamuse illustreerimiseks kaks tekstinäidet. (10 punkti) Antud luuletuse tõekäsitlust mõistan selliselt, et igale inimesele on tõde kättesaadav, kuid seda ei pruugita koheselt tajuda. Tee tõeni võib olla raske, kuna selleni jõutakse õppides oma vigadest. Kõigi jaoks on see individuaalne ning kõik peavad seda ise õpitust mõistma. ,,Väheke vapustusi on hingetasakaalu huvides vaieldamatult vajalik." Kogu tõe mõistmiseks on vaja ka kogemusi ning nende saamiseks on vajalik aeg. ,,Inimesed ei saa korraga tajuda kogu tõde. Sellepärast pakutakse neile selle pisikesi kaubaproove." See näide illustreerib väga hästi minu arvamust, kuna usun, et tõe tajumiseni jõudmine võtab aega. 4. Missuguseid aegumatuid tõdesid sellest luuletusest enda jaoks leidsid? Too välja vähemalt kaks vastavat tsitaati ja analüüsi nende sisu. (10 punkti)
end pärast isegi käsu korras sirgeks ajada“. – Inimene ei tohiks oma loomuselt mugavaks muutuda. Tal tuleb elus pidevalt õppida ja sellega kaasneb see, et aeg-ajalt tuleb oma tõekspidamisi muuta, vajadusel ka iseloomuomadusi. Sest ainult “ühte rida ajades“ inimene ei arene. Siia juurde sobib minu meelest väga hästi ka vanasõna: “Vanale koerale juba uusi trikke ei õpeta“, sest hilisemas eas on oma loomust väga raske muuta, kui mitte võimatu. “Väheke vapustusi on hingetasakaalu huvides vaieldamatult vajalik“. – Igale inimesele on antud oma koorem kanda – kellele suurem, kellele väiksem. Päris ilma pettumuste, kaotuste ja tagasilöökideta ei ole võimalik elada. Neist õpitakse, need on vajalikud, et inimene muutuks vastupidavamaks, tugevamaks. Õnnestumised ja tagasilöögid hoiavad hinge tasakaalus.
annaabi.ee 
