Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
,,Misantroop" kritiseerib iseäranis teravalt aadli
tühist jõudeelu. Moliere taaselustas 18.saj oma komöödiatega klassitsismi. Nähtavasti tuleneb see asjaolust, et Moliere
oskas oma kaasaja inimeses detailselt näha ja esile tuua need jooned, mis on olnud inimesele omaks kogu tema
ajaloolisel teekonnal.
P. Corneille'i loomingust saab alguse klassitsistlik teater, eelkõige tragöödia. Peateos ,,Cid" enesevaatlus,
psühholoogiliselt pingestatud. Voltare'i meelest on see hingesuurune kool, tunnete proovilepanek. Corneille kujutab
kangelasi.
J. Racine'i loominguga saavutas klassitsistlik draama oma täiuse. Teda köitsid eraeluintriigid ja psühholoogilised
konfliktid. Peateos ,,Aleksander Suur". Racine kujutab inimesi. Racine näitab reaalseid tunge, paneb tegelasi
piirsituatsioonidesse, võitlema iseenda ja oma tunnetega.