Meditsiiniajaloo konspekt
enesele sooja kohta. Jne... (,,Ravivahend" olnuks seega jäävann...)
Uusaegne psühhiaatria algab 18. sajandil (Valgustusajastul). Väga palju oli uues mõtlemises
lihtsalt vana eitamist (mitte nii väga arusaamist vaimuhaigustest), nt nüüd vaadeldi keskajale
iseloomulikke lugusid usulistest elamustest ka pigem kui vaimuhaiguse sööste. Vaimuhaigusi
mõisteti teaduslikust küljest toona jätkuvalt nö ,,hinge" kontekstis. Oma koht oli jätkuvalt
Aristotelesel (3-osalisel hingestatusel), nt võis arutleda keha (,,masin") ja mõistuse (,,hing")
vahele jäävast närvisüsteemist kui ,,loomse hinge" poolt käivitatavast fenomenist. Samas
hakkas tekkima arusaam mõistusest. Mõistuse haigust ei peetud enam ei hinge, ega mitte ka
keha haiguseks see keeruline olukord kestis paarsada aastat.
18. sajandist hakkas euroopalikus kultuuriruumis levima hoiak, et vaimuhaiged on eeskätt
haiged inimesed. W. Cullen nt arvas, et vaimuhaigus oleks midagi meie mõistes