ja süütavad hingede mälestuseks nende haudadel küünlad. Lisaks sellele on kombeks panna küünlad põlema kodudes. Näiteks panevad inimesed küünlad aknalauale. Osad inimesed usuvad, et aknalaual süüdatud küünal näitab hingedele koduteed. Vanasti käisid hingedepäeval ringi hingesandid. Lapsed maskeerisid ennast hingesantideks. Nad panid selga valged riided. Hingesandid käisid vaikselt talust talusse. Nad laulsid rahulikke laule ja soovisid perele kõike head. Inimesed andsid hingesantidele heade soovide ja laulmise eest pähkleid, ube ja herneid. Mis oli hingedepäeval keelatud? Vanasti ei tohtinud hingedepäeval teha neid tegevusi, millega kaasneb suur müra. Sel päeval ei tohtinud karjuda, naljatada ja naerda. Vanasti oli hingedepäeval keelatud puude lõhkumine ja villaga seotud tööd. Näiteks ei tohtinud kedrata või kududa. Paljud inimesed arvestavad vanade hingedepäeva kommetega ka tänapäeval. Näiteks ei korralda inimesed sel päeval valju muusikaga üritusi
ajal ööseks lauale, küünal võidi panna aknalauale, et hinged näeks, kuhu tulla. Mardisandid ja kadrisandid on kombed Eestis, mis on kõigile tuntud. Kadrid on valga ja mardid mustad. Mardid ja kadrid, kes käivad, olid hingedeaja traditsioonidega väga tihedalt seotud, kuna kehastuti ikkagi hingedeks, käidi kodust-kodusse õnne ja rõõmu andmas ning vastu saadi söödavaid asju ning vahel ka raha. Vähemal määral eksisteeris veel üks santide rühm ning selleks on hingesandid. Hingesantidele pakuti söögiks üldjuhul putru. Mardid tulevad tavaliselt läbi õhu, lennates, nad tulevad hingedena. Mardisandid on lärmakad, hingesandid on vaiksed, neid kardetakse. Loodusesse jäänud hinged Omaette rühmaks on loodusesse jäänud hinged, kelleks võisid olla näiteks hukatud lapsed, kes võivad jääda huikajateks või virvatulukesteks, kui nad on maetud metsa või sohu. Metsas hukkunud inimesed võivad jääda sinna ning saada metshaldjaks.