Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
on surnud.
- Surnu pesemine, toimus ka siis, kui surnu näiteks eelmisel õhtul alles pesemas oli
käinud. See näitab, et tegemist on tõesti riitusega.
- Surnu riietamine, on oluline, et surnu saaks selga need riided, mis ta ise on tahtnud
või lasknud endale valmis panna. Riietel ei tohi olla sõlmesid sees, kingapaelad, vööd jt.
peavad lahti olema, lihtsalt vaheliti pandud. Vastasel juhul võib surnu hakata unes
käima ning seletusi nõudma.
- Rinnale „hingeristike“, praeguseks on see komme kadunud, surnu rinnale pandi
peale riietamist laastudest, õlekõrtest tehtud hingeristike, mis surnut kaitses.
- Surnu valvamine, surnut ei jäetud üksinda, eriti öösel. Küünal pidi kogu aeg surnu
juures põlema, valvati mitmekesi ning valvajad ei tohtinud magama jääda, et surnuga
ei saaks midagi halba toimuda. Surnu valvamisel lauldi, aeti juttu, võidi ka mängida, et
mitte magama jääda. Muidu võib surnu elavad kaasa viia või võib tulla kurat surnu