Lastejutud
kirjatooja. Selle peale jäi mamma korraks tõsiseks, siis aga turtsatas ja natukese aja pärast lasi
juba naerul kajada. Saades aru, et see postimehele kohe mitte meelt mööda pole, otsustas ta
siiski end tagasi tõsiseks sundida.
,,Vabandage, mul on tõesti kahju, et nii läks. Äkki soovite lohutuseks tassikest teed?"
Seda küsimust poleks mamma pidanud esitama. Oleks ta vaid teadnud, mis see endaga kaasa
toob, polekski ta seda teinud.
,,Üks väike tassike kuluks hingerahustuseks ära küll," vastas postiljon rahulolevalt ja astus
tuppa. Enne veel, kui uks sulgus, olin end jällegi riiulilt alla vedanud ning mehe järel majja
lipsanud. Külaline ei jõudnud veel kahte sammugi astuda, kui temaga järgmine jubedus
juhtus. Ta koperdas põrandal lebanud Hallule otsa ning käis ninuli. Hallu oli muidugi väga
kuri, et tal rahulikult magada ei lastud ja hammustas postimeest jalast. See viis kirjakandja
endast täiesti välja ning sundis kõva häälega sõimlema