õnn see kui sa saad süüa. Või kui sa oled kohutavalt väsinud, siis on õnn see, kui saad rahulikult magada. Õnn kujuneb välja mingi hea hetke vältel tekkinud emotsioonist. Tihtipeale võib õnn olla ka andmine.Kõik,mis teised teevad, kõik, mis meile materiaalselt tuleb, see on rõõm.Aga rõõm ei ole õnn.Rõõmul on teine ots ja see on kurbus.Kes ei oska oma kurbust ja rõõmu vabaks anda, see õnne ei tunne. Õnne võib pidada ka hingerahuks,aega iseenda jaoks-lihtsalt olemiseks,mitte tegutsemiseks.Ja kui rääkida õnnelikust elust siis ..õnnelik elu sisaldabgi just meelerahus elatud tunde.Elu ei tasu mõõta saavutustega või nende saavutuste suurusega,mis oma elutee jooksul saavutatud on.Selle asemal võiks "ärgata" ja olla tänulik kõigi pisiasjade eest mis teele jäädes on suutnud su päeva paremaks teha.
Eesti NSV-s Pärast Teist maailmasõda oli kogu senine elukorraldus segi löödud. Paljud olid hukkunud sõjas, paljud viidud Siberisse ja paljud olid Läände põgenenud. Paigalejäänud pidid kohanema uue eluga. Nõukogude ajal toimus nii elujärjes kui mõtteviisis suuri muudatusi, mis kõik kajastusid nii või teisiti ka kombestikus. Inimesed abiellusid nii sõja ajal kui peale seda, abielluti ka Siberis ja Saksamaa põgenikelaagrites. Abiellumine oli veel püha ja hingerahuks vajalik toiming. Sõja ajal suuri pulmapidusid ei peetud, aga mingit pidulikkust püüti ikka saavutada. Hästi töötas maa ja linna vaheline vahetuskaubandus. Linnainimesed said pulmalauale süüa muretseda riiete ja väärtasjade eest, maatüdrukud hankisid pulmakleidi toiduainete eest. Nõukogude korra edenedes hakati erinevalt eelnenud ajast eestlast kõrvalt õpetama, kuidas pulmi pidada.1958.aastal moodustati Tartu Linna TSN Täitevkomitee juurde ilmalike
annaabi.ee 
