"hingeraamatud" - 1 õppematerjal

EESTI PEREKONNANIMED

Esindatud on ka mets, puud ja taimed jne. 2.1 Üldine nimedepanek Perekonnanimede andmise-võtmise seadus sätestati Liivimaal koos talurahva pärisorjusest vabastamisega 1819. a Liivimaa Talurahva Seadusega(Kurro, Kurro 1999). Seaduses oli kirjas, et iga suguvõsa ja ka need, kellel suguvõsa ei ole, peavad saama liignimed, mis kirjutatakse ristinime järele. Seadus sätestas, et ilma kohtu loa ja teadmiseta ei tohi kord juba võetud liignime muuta. 1. augustiks 1826. a. pidid kõik hingeraamatud valmis olema, kuhu kõik meeste- ja naisterahvad koos oma perekonnanimedega sisse kantud on(Must 2000: 54). Talupoegadel lubati nimesid vabalt valida, võtta ei võinud vaid tuntud saksa suguvõsade ega ropukõlalisi nimesid. Järelevalve pandi mõisavalistusele(Kairit Henno 2003: 33). O.W. Masing püüdis oma "Maa-Rahwa Näddala- Lehes" õpetust jagada, milliseid nimesid talupojad peaksid valima. Nii kirjutas ta 20.detsembril 1829 ilminud sõnumis: