KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES
paremaid sõnumeid. Nikita Hrustsov mõistis stalinistliku isikukultuse hukka, ja ehkki see
13
hukkamõist oli ühe keskmise eestlase jaoks sõnastatud liiga tagasihoidlikult, jäi tõsiasjaks, et
parteid ei saa ega tule enam pidada ilmeksimatuks. (Pajur et al. 2005: 288-292)
1950. aastatel muutus nõukogude propaganda oluliselt rafineeritumaks ja niiöelda
hingepugevamaks. Kui stalinism oli põhirõhu asetanud hirmule ja vägivallale, siis Hrustsovi ajal
asuti koputama inimese südametunnistusele. Neid, keda Stalini ajal oleks likvideeritud, asuti
Hrustsovi ajal ümber kasvatama. Kirjanduses ja filmikunstis kodunes uut tüüpi kangelane. Kui
Stalini ajastu kangelane oli saavutanud võite eelkõige vaenlaste üle, siis sulaaja kangelane võitis
iseenda. (Ibid. )
Teatav osa Eesti ajakirjanikest omandas iroonilise ja üleoleva stiili ning märkimisväärse hulga