Essee Sõja kujutamine kirjanduses
loomeinimestel on alati olnud alust millestki midagi luua. Sõja alla loen mina ka kodumaa
kaitsmise võõraste sissetungi ning võõra võimu vastu. Seega saab rääkida ka ärkamisajast
ning siinkohal võime arutleda armastatud Emajõe Ööbiku – Lydia Koidula üle. Patriootlik
Lydia ei olnud kunagi otseselt sõjaga seotud, kuid armastus kodumaa ning selle kaitsmise
vastu pani teda looma eestlastele niivõrd hingeminevat luulet, et tema loomet hinnatakse
ilmselt ka veel sajandeid pärast tema surma. Usun, et Koidula püüdis oma luuletustega rahval
eestlust ning kodumaad hinges hoida. Ei taha ju keegi, et nad enda juuri unustaksid ning
Koidula tegeles sellega püsivalt enda elu lõpuni. Tema armastus Isamaa vastu oli nii tugev ja
magusvalus, ilmselt ei kahelnud ta kunagi Eesti võimekuses ühtseks ning tugevaks riigiks
jääda
annaabi.ee 
