Eesti pärast põhjasõda+XVII saj
Võrumaa. 1783. a said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Eestis oli nüüd 12 linna. Poliitilised
ümberkorraldused: Kubermangu etteotsa määrati asehaldur. Maanõunike kolleegiumid ja raed saadeti
laiali. Kõik mõisnikud omasid võrdseid õigusi, kuulusid nad rüütelkonda või mitte. Linnades anti võrdne
õigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Maksukorraldus: Kehtestati
pearahamaks, hakati korraldama hingeloendamisi. Asehalduskorra muudatused piirasid demokraatlike
elementidega keskajast päris omavalitsusstruktuuri.
Positiivsed määrused: Torma kirikuõpetaja Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui
ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikku uuendust. Ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus
ning viia talupojad majanduslikku ettevõtlikkust soodustavalae raharendile. 1765. a kinnitas Browne nn.
positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks
annaabi.ee 
