El Greco
proportsioonide nihutamine pidi vaid visuaalset muljet tugevdama ja keha kasvu
kujukamalt näitama.
El Greco kõige tähtsamateks väljendusvahenditeks on valgus ja värv. Ta töötas ka
päeval ettetõmmatud kardinatega ning tundus, nagu segaks päevavalgus tema sisemist
valgust. Tema maalides olev valgus ei ole sama mis veneetsia kunstnike soe valgus, mis
näib kired lõkkele löövat ja mille abil tuleb nähtavale kehalise leppimine hingelisega.
Samas ei ole see ka külm rahulik päevavalgus, mis näiteks Caravaggiol (,,Peetruse
ristilöömine") aitas tugevdada maailma realiteedi tunnetust. El Greco maaildes olev
valgus on vilkuv, leegitsev ja vahel hõljuv ning seda haarab samasugune värelemine
nagu tema maalide rütmilist kompositsiooni. Tema on see, kes paneb oma teostes värvid
helendama, muudab mürkrohelise kollaseks ja vabarnapunase kinaveriks. Vahel sööb
see valgus värve nagu rooste metalli
annaabi.ee 
