(,,Sada novelli"). Novelli kui kunstilise zanri algatajaks loetakse GIOVANNI BOCCACCIOt. Peateos- ,, Dekameron" (1349- 1353)- raamjutustus. Jutustatakse lugusid oma kaasaegsest ühiskonnast. 100 novelli võime jaotada tinglikult nelja suurde rühma: · I rühm- lihtsad lühikesed jutud teravmeelsetest ütlustest või tabavast vastustest. Nt 1. ja 6. päeva novellid. · II rühm- imepärasest voorusest, sügavast hingeliigutusest. Nt 5. ja 10. päeva novellid. · III rühm- saatuse imelikud keerdkäigud. Nt 2. ja 5. Päeva novellid. · IV rühm- jandid, kus naeruvääristatakse sageli munkasid ja teisi vaimulikke. Samuti ka erootilised teosed. Nt 3., 6., 8. ja 9. päev. Oli armunud kuninga vallastütresse Maria d'Aquinosse, kes oli ta muusaks. Boccaccio kirjutas nii luule- kui proosateoseid, laenates suzeed enamasti varasematest rüütliromaanidest või -novellidest.
me .aadlik oleme, kanname ainult lihtsat kalevist kuube, mille küünar maksab kuusteistkümmend sol'i... Et ka nemad, need härrad sõjasulcsed, võivad selleni alanduda. Kirjutage ja korraldage nii meie sõbrale härra Rouaulfle. Nii.» Ta dikteeris oma läkitust kõvasti, kindla häälega, hookaupa. Parajasti kui ta lõpetas, avanes uks ja tuppa tormas hirmunult isik, kes hüüdis: «Majesteet! Majesteet! Rahvas mässab!» Louis XI tõsine nägu tõmbus kortsu, kuid see, mis ta hingeliigutusest nähtavale tuli, kadus välgukiirusel. Enese üle valitsedes ütles ta rahuliku rangusega: 427 «Vader Jacques, teie tulete sisse, liiga omapead!» «Majesteet, väljas on mäss!» kostis hingeldav «vader Jacques» uuesti. Kuningas, kes vahepeal püsti oli tõusnud, võttis tal käsivarrest kõvasti kinni ja sosistas nii, et teised ei kuulnud, vaoshoitud vihaga talle kõrva, ise kõõrdi flaamlaste poole vaadates: «Vait! Või kõnele tasa!»