Tühjust kõnetav inimene
tabatud kratt.
Paraku on nii nagu keelerelativismi kuulutanud Wittgenstein märkis, et keel kui märgisüsteem
on piiratud väljendusvõimsusega. Mingit märgisüsteemi maailma mõtestamiseks kasutades
peame arvestama, et selle abil kujutame me ainult osalist ja nähtumuslikku tahku Tõe
arvamatust olemusest. Siit lähtudes võime me ju naeruvääristada ka religioosseid arusaamu
Jumalast, mis pakuvad varuväljapääsu mõistuse kitsikusest, lootusetusest sündinud viskumist
hingekuristikku. Selliseid inimesi on sageli peetud nõrkadeks, sest nad ei suutvat leppida
inimese käesoleva saamatusega ja alluvat vaimse kiiksu tõttu kavalale otseteele põlvitada
Tundmatu ees, omistades psühhosomaatilisele ekstaasile jumalikku päritolu.
Ometi leian sellise arvamise olevat kangekaelse juhmuse, kusjuures Mõistust näivad mulle
kummardavat kõige tulisemalt need, kelledel seda kõige vähem on.
See juhmus seisneb egoistlikus kalduvuses pidada ennast universumi keskpunktiks, uskumata
annaabi.ee 
