Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Üritas määratleda ning sõnastada eestlase
religiooni kogemise viisi.
Masing on teravas opositsioonis ametliku kirikuga. Tema lähtekoht on, et Eesti kirik on
oma ülesehituselt saksalik.
Masingu mõtted: eestlasele on jumal midagi nagu sõbra või vanema venna taolist.
Indoeurooplased on kui jumala orjad. Vaimne ühinemine maailmaga ei jõua
keskendumist, jõupingutust, vaid eestlase puhul see tuleb iseenesest.
Ivar Paulson (1922-1966)
Uurib Põhja-Euraasia rahvaste hingekujutelmasid. Oma elu lõpul kirjutab raamatu „Vana
eesti rahvausk“. Raamat on populaarse lähenemislaadiga esseedekogumik. Suhteliselt
ülevaatlikult käsitleb erinevate nurkade all Eesti rahvausundit. Lähenemine on
kultuurökoloogiline: vaatab usundit kindlas ajas ja ruumis, vaatab millesse inimesed
usuvad seoses nende elatusaladega. Põlluharijate usund on väga ringidepõhine, kõige
kitsam ring on seotud majapidamisega, järgmine on maa ja ilm (põlluharija maapilt,
annaabi.ee 
