Ludwig van Beethoven
Eelkõige oligi ta kuulus klaverivirtuoosina,
tema teoseid tunti vähem. Sellest sai alguse Beethoveni kuulsus heliloojana.
Juba 1795. a hakkas Beethoven märkama oma kuulmisvaegust; sajandi
vahetuseks oli haigus arenenud nii kaugele, et see tekitas temas suurt masendust.
1801-1802 elas helilooja läbi tõsise hingekriisi. Kirjas vendadele pihtis ta, et
kavatseb minna vabasurma (see kiri on tuntud Heiligenstadti Testamendi nime
all), kuid armastus kunsti vastu hoidis teda tagasi. Hingekriisile järgnes viljakas
ajajärk Beethoveni loomingus.
Alates 1818. aastast suhtles helilooja ainult kõnevihikute abil, sest ta oli
selleks ajaks täielikult kurdistunud. Hingekriis sundis üha rohkem otsima lohutust
alkoholist. Oma viimased teosed kirjutas Beethoven kurdina. Viimast, 9.
sümfooniat, dirigeeris ta esmaettekandel ise, kuulmata ühtegi nooti.
Beethovenit iseloomustab aeglane komponeerimislaad, seetõttu ei ole tema
looming numbriliselt kuigi suur
annaabi.ee 
