kellegi teenistuses, vaid elas vabakutselise heliloojana. Tema kaalukamad teosed valmisisd 1794-1795. aastast. Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina. Alates 1795. aasta paiku hakkas Beethoven märkama oma kuulmisvaegust, kuid ei võtnud seda esialgu tõsiselt. Sajandivahetuseks oli tema haigus juba niivõrd kaugele arenenud, et ta hakkas hoiduma suhtlemisest ning tunnistas oma häda paarile lähemale sõbrale. 1801- 1802 elas helilooja läbi tõsise hingekriisi: ta sai aru, et haigus viib ta varem või hiljem täieliku kurtuseni. Sel hetkel lõi Beethoven oma kõige parema ja kuulsaima klaverisonaati ,,Kuupaistesonaat". Alates 1818. aastast ei aidanud Beethovenit enam ka kuuldetorud, ta oli täiesti kurt ning suhtles peamiselt kirjalikult. Samuti halvenes ta üldine tervis iga aastaga. Sel perioodil kirjutas Beethoven veel viis väga kaalukat klaverisonaati ning töötas peamiselt oma elu suurteostega, milleks on ,,Missa solemnis" ja 9
See oli murrang – seni aadliringkondades väikese seltskonna ees esinenud muusik andis nüüd kontserdi suures saalis Viini avalikkuse ees! Eelkõige oligi ta kuulus klaverivirtuoosina, tema teoseid tunti vähem. Sellest sai alguse Beethoveni kuulsus heliloojana. Juba 1795. a hakkas Beethoven märkama oma kuulmisvaegust; sajandi vahetuseks oli haigus arenenud nii kaugele, et see tekitas temas suurt masendust. 1801-1802 elas helilooja läbi tõsise hingekriisi. Kirjas vendadele pihtis ta, et kavatseb minna vabasurma (see kiri on tuntud Heiligenstadti Testamendi nime all), kuid armastus kunsti vastu hoidis teda tagasi. Hingekriisile järgnes viljakas ajajärk Beethoveni loomingus. Alates 1818. aastast suhtles helilooja ainult kõnevihikute abil, sest ta oli selleks ajaks täielikult kurdistunud. Hingekriis sundis üha rohkem otsima lohutust alkoholist. Oma viimased teosed kirjutas Beethoven kurdina. Viimast, 9.
annaabi.ee 
