LÕBUS LESK
kuidagi hingelähedane olnud aga ise pole sinnamaale veel jõudnud. Nii ma siis nopingi
Paariisi killukesi igalt poolt, kus neid vähegi näen.
Lavalt õhkus saali tõelist operetihõngu, heas mõttes vanamoodsat, viidatud siiski Isamaale
nagu operetile kohane. Olustiku tunnetamisele aitavad kaasa stiilsed kostüümid ja
lavakujundus.
Lavastaja ja koreograaf on loonud tempoka lavastuse. Esimese vaatuse kahvatuse korvavad
särava orkestrivahe-mänguga kokku liidetud teise ja kolmanda vaatuse hingekriipivalt kaunid
laulud ja ansamblid, lustlik Balkani rahvapidu ja melu Pariisi kabaree-restoraniks muudetud
Hanna Glawari palee keldris. Haaravad fantaasiarikkad tantsunumbrid nii balletisolistidelt,
balletitrupilt, tantsijaist-lauljaist grisettidelt kui ka solistidelt ja kooriartistidelt.
Etenduse võtmeks on ikkagi romantilise armastusloo peategelased.
Operetis peab nalja saama. Saab ka! Südamest naerma ajav etendus oli. Lavastuses on ka hulk
toredaid väiksemaid osatäitmisi