Tekib armukolmnurk Villu, Anna ja Eevi vahel. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Anna kutsub Eevi Kõrbojale elama ning hakkab endale kasvatama Kõrboja peremeest väikese Villu läbi. Mulle meeldib see raamat sellepärast et see on Igatpidi hingekriipiv kaunis ja kurb armastuslugu! Kuid raamatu juures on ka üks miinus, nimelt on tegevus üksluine ja vähe sündmusi.
Rotberg esitas seal vist Birgit Õigemeele "On nii täiuslik see") ning lasime heeliumiga täidetud õhupalle lendu, et tähistada ühisgümnaasiumi avamist. Seda kanti vist üleriigiliselt üle, samal ajal avati ka mõned teised riigigümnaasiumid - mingi ühisaktuse stiilis asi. Mis tunne oli siin koolis lõpetada? Väheke muserdav, samas meeletult ootusärev. Kool ise oli sotsiaalselt nii meeldiv, toetav ja arendav, et hingekriipiv oli lahkuda, samas ülikooliaeg tõotas tulla üks suur seisklus... Seega nii ja naa. Aktus jättis iseenesest hea tunde sisse, väga tore oli. Eredaim mälestus LÜG pakkus meeletus koguses naerukrampe ja vägevaid kogemusi, aga miskipärast tulevad mulle alati kooliajale tagasi mõeldes ette kõigepealt kaks situatsiooni õppealajuhataja kabinetis. Kirjeldan ühte neist: Koolis käis ülemaakonnaline mälumäng, tulijaid oli igast vanuseklassist
annaabi.ee 
