Platoni poliitiline õpetus.
Õiglusest kui riigi voorusest sai Platoni silmis olla juttu vaid siis, kui tarkuse, vapruse
ja mõõdukuse vooruste kaudu defineeritud seisused on üksteisega harmoonilistes
suhetes, see tähendab antud juhul aga – loomupärastes valitsemis- ja
allumissuhetes. Mis omakorda eeldab, et iga indiviid on paigutunud oma
loomupärastele eeldustele vastavasse seisusesse ja omaltpoolt varustatud “õiglase
hingekorraga”, st et tema hingejaod on loomupärastes allumis- ja valitsemissuhetes
üksteisega. Ebaõiglane on siis vastavalt selline riik, kus inimesed tegelevad ka
muuga, sealhulgas ka sellega, milleks neil puuduvad eeldused ja ettevalmistus.
3
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
Eelkõige on aga ebaõiglusega tegemist seal, kus ilma vastavate eeldusteta inimesed
hakkavad sekkuma riigi valitsemisse.
annaabi.ee 
