Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.
deklareeriti:”Sellel otstarbel jäävad, hoitakse alal või seatakse uuesti korda maal ja
linnades kirikud ja koolid…selles seisukorras, nagu nad kõige rahulikumatel ja
pareamatel aegadel sisse seatud ning ehitatud olnud.” (Andressen 2003, lk. 65)
7
Keskvõim ei seganud esialgu vahele usuasjadesse ega kirikuga seotud kooliküsimustesse.
Kirikuvõimude tähelepanu koondus uute hingekarjaste leidmisele ja kirikumajanduse
korraldamisele. Rüütelkonnal ei olnud koolide vastu enam mingeid kohustusi. Eesti- ja
Liivimaal puudus üldine koolikorraldus, igas kihelkonnas valitsesid kooliõpetuse suhtes
omad põhimõtted. Mõisnikel avanes võimalus tagasi võtta koolimaad, mis enne sõda olid
eraldatud koolmeistri ülalpidamiseks. Paljudes kihelkondades koolid likvideeriti.
(Andressen 2003, lk. 66)
2.1. Pietistlik õpetus ja kasvatus
Lääne-Euroopas hakkas sel ajal levima pietism (ld