"hingekarjaste" - 1 õppematerjal

Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.

deklareeriti:”Sellel otstarbel jäävad, hoitakse alal või seatakse uuesti korda maal ja linnades kirikud ja koolid…selles seisukorras, nagu nad kõige rahulikumatel ja pareamatel aegadel sisse seatud ning ehitatud olnud.” (Andressen 2003, lk. 65) 7 Keskvõim ei seganud esialgu vahele usuasjadesse ega kirikuga seotud kooliküsimustesse. Kirikuvõimude tähelepanu koondus uute hingekarjaste leidmisele ja kirikumajanduse korraldamisele. Rüütelkonnal ei olnud koolide vastu enam mingeid kohustusi. Eesti- ja Liivimaal puudus üldine koolikorraldus, igas kihelkonnas valitsesid kooliõpetuse suhtes omad põhimõtted. Mõisnikel avanes võimalus tagasi võtta koolimaad, mis enne sõda olid eraldatud koolmeistri ülalpidamiseks. Paljudes kihelkondades koolid likvideeriti. (Andressen 2003, lk. 66) 2.1. Pietistlik õpetus ja kasvatus Lääne-Euroopas hakkas sel ajal levima pietism (ld