Muretseda tuleb nende asjade pärast, mida saab muuta
mõtlemisaine. Nagu eelpool mainitud, peaksid minuvanused noored inimesed mõtlema oma
tulevikule isiklikust vaatenurgast ja jätma muretsemise tagaplaanile.
Samasugune keeruline olukord valitseb tänapäeva perekonnas ning sõprusringkondades. Osa
inimesi on minu arvates arrogandid, kes armastavad omada vaid ühte sõpra või sõbrannat.
Ülejäänud osa kulutavad elukaaslasele, lapsele, karjäärile. Ühest küljest on hea, kui saab
kindel olla ainukesele hingekaaslasele. Teisest küljest lisavad sõbrad elule vürtsi. Paratamatult
põhjustavad ka nemad meile probleeme, mille üle juurdleme ning oma abi pakkuda tahame.
Tihtipeale põhjustavad murekoldeid ka suurpered, toimetulekud, elatusrahaga väljatulemine
jne. Kirjandit kirjutades väidan, et meil pole tarvis muretseda ei enda ega teiste pärast. Aga
samas vaevan oma pead iga päev perekonna ja sõprade pärast. Tihti mõtlen ja loodan ning
ootan, et vend tuleks Afganistanist juba kiiremini tagasi
annaabi.ee 
