Platoni õpetus hingest ja voorustest.
hinnata ja nende keskel orienteeruda. Vaid tark teab, st. saab omada põhjendatud arvamusi selle
kohta, mis on hing ja mis on keha, mis on hea ja mis ei ole hea, mis on igale hingejaole kohane ja
millises vahekorras hingejaod üksteisega peavad olema. Seetõttu tuli selleks, et ka alamaid
hingejagusid vooruslikeks kujundada, omada tarkust äsjakirjeldatud tähenduses.
Söaka hingejao vooruseks, st. antud hingejakku kätketud eelduste parimal viisil
väljaarendatuseks, on vaprus, andreia. Vaprus ei seisne Platoni järgi aga mitte ükskõik millistele
ohtudele kartmatult vastu sööstmises, vaid põhineb oskusel vahet teha ja teada, mida tuleb karta
ja mida ei tule karta. Seda teadmist ja oskust aga loomult mittemõistuslik söakus endas ei sisalda.
Seetõttu pole võimalik olla vapper olemata tark. Tarkus tähendab antud juhul võimelisust vapruse
olemustunnetuseks, millest tuleneb eelpool nimetatud oskus