Platoni õpetus hingest ja voorustest.
sellega, et inimeses, nagu kogemus meile kinnitab, võivad samaaegselt esineda mitu vastandlikku
püüdlust. Näiteks võib inimene tunda suurt janu, kuid sellele vaatamata mitte juua ükskõik
millisest veekogust. Ta ei tee seda sellepärast, et ta teab võimalikke ohte, mis teda sel juhul
võivad varitseda. Nii aga on inimeses üheaegselt kaks teineteist välistavat püüdlust: juua ja mitte
juua. Seetõttu tuli Platoni järgi eeldada hinges erinevad hingejagusid, mis neid erinevaid püüdlusi
justkui kannavad. Põhjendamata jääb küll miks neid hingejagusid peaks just kolm ja mitte näiteks
rohkem olema. Samas jääb hing ikkagi üheks olemuseks ega jagune mitte kolmeks iseseisvaks
hingeks – tegemist on liigendumisega ühe hõlmava ühtsuse sees. Need kolm on:
mõistuslik hingejagu, logistikon,
söakas (raevukas) hingejagu, thymos,
ihalev hingejagu, epithymetikon.