Platoni õpetus hingest ja voorustest.
Juht suudab paremal
juhul üksnes sõitu suunata, kuid vähemasti ühe hobuse puhul, on ta pigem selle poolt kaasa
veetud, kui võimeline teda juhtima. See aga läheb vastuollu Platoni eetilise
intellektualismiga, mille kohaselt mõistustunnetus omab vahetut motiveerivat jõudu – mida
inimene tõesena tunnetab, seda ta paratamatult ka teeb. Juba Platoni õpilane Aristoteles, kellel
samuti on õpetus inimese erinevatest hingejagudest, omistas tegevustsuunava ja tunnetusliku
funktsiooni erinevatele hingejagudele. Mõistuse kohta ütles ta: “Mõtlemisvõime iseenesest ei
pane midagi liikuma muidu kui koos eesmärgi ja tegutsemisega …” (Nikomachose eetika
1139b1), neid mõjutab aga ka hinge mittemõistuslik osa. Viimane on küll mõistuse poolt
vormitav, kuid jääb sealjuures mõistuse suhtes iseseisvaks – mida Platoni kaariku võrdpilt
võiks edukalt illustreerida