Platoni õpetus hingest ja voorustest.
Kuid needki on
paratamatud vaid teatud ulatuses – et elus püsida, tuleb inimesel toituda; kuid mõistusliku piiri
ületades, muutub toitumine liigsöömiseks ja see ei ole enam ei paratamatu ega ka kasulik.
(Politeia 558d-559c) Nendes mõistlikes piires on aga ihad muidugi inimeluks hädavajalikud,
seetõttu pole õige ütelda, nagu oleks Platon käsitanud ihade olemasolu inimesel üksnes negatiivse
nähtusena.
Niisiis on ihade ülesandeks toimida teiste hingejagudega kokkusobivalt (harmonia), et saaks
teostuda mõistuse valitsemine hinge üle. Seetõttu on kolmandaks kardinaalvooruseks tarkuse ja
vapruse kõrval Platoni sõnul sophrosyne. Seda terminit, millele pole eesti keeles ühte ainsat head
tõlkevastet, määratles Platon erinevate hingejagude kooskõlana (symphonia), mis seisneb nende
ühtses arusaamises sellest, et just nimelt mõistuslik hingejagu peab nende seas juhtiv olema.
annaabi.ee 
