Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
inimestele. See kasvavat välja loomupärasest hoolivusest oma vanemate ja lähedaste suhtes, seejärel aga
laienevat järkjärgult üha suuremale hulgale inimestele kuni inimene tunneb lõpuks enda “kuuluvust” kõigi
kaasinimeste juurde. Samas jääb stoikute poliitiline õpetus individualistlikuks. Indiviid hoolib teistest
indiviididest üksnes niivõrd, kui ta tunneb neis kui mõistusolendites ära endale sarnased olendid.
Hingehoiakuks, mis annab igale ühele oma ja peab vabatahtlikult ning võrdmääraselt silmas ühiskonna
huve, on niisugune voorus nagu õiglus.
Riik ja ühiskond võivad omada ka positiivset rolli inimese enesealalhoiu jaoks. Kuid olles midagi välist, ei
saa nad olla õnnelikkuse tingimuseks. Selles mõttes võtab stoik küll osa ühiskondlik-riiklikust elust, kuid
ei seo oma õnnelikkust sellega. Sisemise ükskõiksusega tuleb suhtuda ka rahvuslikesse tingimustesse ja
normidesse, millesse inimene sünnib
annaabi.ee 
