Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
Jakob Hurda rahvaluule suurkogumisest erineva akadeemilise taustaga uurijad - M. J. Eisen, O.
Loorits, U. Masing, I. Paulson. T. Kulmari magistritöös ja selle põhjal avaldatud artiklis "Eesti
muinasusundi hingefenomenoloogia probleeme"31 on sirgjooneliselt välja toodud ülalnimetatud
teadlaste erinevad seisukohad, kuidas ja mispärast kardeti vanasti inimese teisikut, "elavat
laipa" või unes ilmuvaid hingi. On pakutud erinevaid eesti muinasusundi
hingefenomenoloogilisi skeeme, kuid põhiväide kehtib neis kõigis - surnukartus eksisteeris ning
oli suunatud just nii nimetatud "vääralt surnute" vastu.
Tänapäeval ei saa keegi keelata inimese matmist kalmistule, olenemata tema surma asjaoludest.
Loa surnu matmiseks annab kalmistuvaht. Temaga tuleb kooskõlastada ka matmise aeg. Surnut
saab matta mitte varem kui 36 tunni möödumisel surma saabumisest. Riiklikel pühadel matmisi
ei toimu, matmine on lubatud valgel ajal ehk kella 10.00-16.00 (Sala 2002: 74).
annaabi.ee 
