Eesti kirjanduse ajalugu I
juurde. Etümoloogilisi orientiire pakuvad tuul ja tuuline maa, luulekogus valitseb nägemus tuultele
avatud, heitliku saatusega kodumaast. Elupidet otsides jääb peamiseks võimaluseks toetud just
sellele muutlikkusele. Poeedile tähendab see tulletallamist, tuulte teedel uitamist, vaimu-ja
hingekodu loomist iseendas. Tuulemaa kujundit on esile tõstetud kui Eestimaa kujundit. Seos
looduse, ühiskonna, maailmakõiksuse ja üksikinimese hingeelamuste vahel avaldub luulekogus
sümbolistlike vastavuste kaudu. Sümbolistlikus luules üldse, nii ka Suitsul tähtsal kohal loodus,
millele läheneb taasavastajana. "Tuulemaa" võtmeluuletused on keskendatud luuletaja ja looduse
viljakale kahekesi-olekule, hoogu ja mänglevust kannab pilt uusaegsest suurlinnaelust. Luulekogu
häälestust rikastab armastusluuletuste pehme meeleline tonaalsus, oluline on ka armastusluule
kaudu lisanduv tõdemus, et oma Tuulemaa loomiseks vajatakse suur tunnet.
annaabi.ee 
