Kuidas eestlased endale perekonnanimed said
kirikuseadusega ettenähtud nimestike koostamine kõigi kirikukihelkondade elanike
kohta. Talupojad pidid endale valima sündsad ja rahvakeelde sobivad
perekonnanimed, mis tuli kanda käimasoleva hingederevisjoni lehtedele. (Tiik 1987:
85)
1834. a korraldatud kaheksanda hingedelonduse nimestike esitamise viimane
tähtaeg oli esimene august. Vaid vähesed talupojad jõuti kanda koos
perekonnanimedega hingedeloendisse.
Et perekonnanimesid hingedeloenditesse kanda ei jõutud, tuli kehtestada teistsugune
nimede fikseerimise kord. Vastav reeglistik töötati välja ning 26. oktoobril 1834 ilmus
sellekohane Eestimaa kuberneri poolt välja antud plakat. Tuli koostada uus nimestik
hiljemalt esimeseks maiks, mis sisaldaks perekonnanime, järelvalve jäeti
mõisavalitsustele.
Paljudes mõisates on nimed ilmselt mõisniku või teda asendava ametiisiku poolt
rutuga määratud. Torkab silma tervete nimesüsteemide olemasolu.