Loodusäästlik oleks liikuda ühissõidukiga, kuid igal võimalusel tuleks minna kas jalgsi või jalgrattaga. Viimati pakutud liikumisviisid ei tule kasuks ainult loodusele, vaid ka inimesele endale. Nõndamoodi toimetades on võimalik säästa loodust, kui ka oma tervist. Meie emakesest loodusest sõltub ka paljuski meie tervis ja elujõud. Ka meie igapäevane toit ja hingatav õhk tuleb loodusest. Kuid mida päev edasi, seda rohkem satub meie hingatavasse õhku oksiide, mis meile otsest negatiivset mõju avaldavad. Üha enam kasutatakse meie toidu kasvatamisel erinevaid väetisi ja mürkaineid, mis küll annab perfektse saagi, kuid toidu muudab see järjest ebakõlblikumaks. Kuna nii mõnedki inimesed on hakkanud tähelepanu juhtima erineval viisil saadud toidukaupades, siis viimasel ajal on hakatud mõtlema tervislikumalt, ning eelistatakse poeletilt kaupa mis on mahetootmise teel saadud.
vanuseks ainult aastatuhandeid. (10) 5 Radoon (Rn-222) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas, mis pärineb maakoorest ning tekib uraani (U-238) lagunemisel stabiilseks pliiks (Pb-206). Kuigi radooni poolestusaeg on kõigest 3,82 ööpäeva, on ta ohtlik just oma gaasilise oleku tõttu. Nimelt on radooni poolestusaeg piisav selleks, et gaas jõuaks oma tekkekohast inimese hingatavasse õhku tungida. Seal laguneb radoon edasi järgmisteks elementideks: poloonium-218, plii-214, vismut-214, poloonium- 214, plii-210, vismut-210 ning poloonium-210. Kulub üle 22 aasta, enne kui radooni tütarisotoobid lõpuks stabiilseks pliiks lagunevad. Radoon satub inimese organismi peamiselt hingamisteede kaudu ning on kopsuvähi põhjustajana teisel kohal maailmas. Näiteks EPA (United States Environmental
annaabi.ee 
