Kriminaaljutt
isegi. Lugeja ehk ei tea, kuid dr. Vismar oli selle haigla üks salapärasemaid arste ta ei
näidanud oma tundeid just tihti välja, see aga raskendas Natasa olukorda tahtis teine
kangesti arsti tähelepanuvalda jääda. Tegelikult see tal õnnestubki, paraku aga veidi
kaheldavas olukorras. Ühel õhtupoolikul käis doktor Vismar oma intensiivravi osakonna
patsiente kontrollimas. Ta avas ukse ning nägi, et Natasa seisis patsiendi voodi kõrval,
hingamisvoolik näppus. Vismar tormas õe juurde. ,,Mida te ometi mõtlete?" päris Vismar.
Natasa asetas vooliku rahulikult patsiendi suu juurde tagasi ning teatas uhkusega: ,,Mina
päästsin selle meesterahva elu keegi oli tal vooliku eest ära tõmmanud." Kuulnud Natasa
lause lõpuni, ei suutnud Vismar enam kuuldus kahelda võluv venelanna oli ta täielikult oma
meelevalda haaranud. Doktori meel muutus taas ärksaks alles siis kui medõde oma huuled
temalt vaikselt eemaldas