BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)
Ristämblikul on 8 liht-
silma, kuid tal on halb silmanägemine ja ta eristab vaid liikuvat saaki. Kõige tähtsamad
meeled on ämblikul nägemine ja kompimine. Ämblik kombib peamiselt lõugkobijate ja
jalgadega, mille abil ta tunneb võrguniidi võnkumist, kui saak on sinna kinni jäänud. Tal
asuvad ka üle keha kompekarvakesed. Ämblikul on avatud vereringe. Torukujuline süda
pumpab verd mööda veresooni mööda keha laiali, varustades seda hapnikuga. Ämblik hingab
raamatkopsude ning hingamistorudega. Raamatkopsud koosnevad paljudest lehekestest ning
õhk pääseb sinna tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Hingamistorud ehk
trahheed, mis asuvad ka tagakehas, juhivad õhu otse siseelundite juurde. Ämblik seedib toitu
kheast väljas (kehaväline seedimine). Ta mähib püünisvõrku kinni jäänud söögikõlbliku saagi
peale mürgitamist võrku ja eritab temasse seedenõret. Kui see on kookoni sisemuse vedelaks
seedinud, imeb ämblik poolseeditud vedela toidu sopilisse pugusse