alguseks kohtunikele. Esimest korda olid vettehüpped olümpiamängudel 1904. aasta olümpiamängudel Saint Louisis. Naised hakkasid olümpial võistlema 1912. aasta olümpiamängudel Stockholmis. Vettehüpped on pealtvaatajate seas üks kõige popullaarsem olümpiamängude ala. Sukeldumine Sukeldumine on harrastus või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas balloonidest või pinnavoolikuga õhku või spetsiaalset hingamissegu. Õhuga on hobisukeldujatel lubatud sukelduda kuni 40 meetri sügavusele. Üle 30 meetri sukeldudes võib tekkida lämmastiknarkoos ja üle 60 meetri sügavusel hapnikumürgitus. Varustuses kasutatakse märga ülikonda ehk kalipsot, kindaid, saapaid, lesti ja kapuutsi. Sukeldutakse kas paadist, laevast või kaldast. Kõige lihtsam seda teha on kaldalt minna, kuigi sellisel juhul peab kindlaid asju meeles pidama. Sukeldumise tüübid: · Huvisukeldumine · Vrakisukeldumine
rõhust vedeliku kohal seega c1:c2 =const. 55. Hingamissegud sukeldumisel, nende koostamise üldpõhimõtted. · Segud muudetud õhukomponentidega . · Argox hapniku ja argooni segu · Nitrox argooni lisandiga õhk vähendab lämmasikunarkoosi võimalust · Hydreliox heeliumi, hapniku ja vesiniku segu, hyrox hapniku ja vesiniku segu · Trimix levinuim hingamissegu hapnik, heelium ja lämmastik komponentide vahekorrad sõltuvad sukeldumissügavusest ja sukeldumisreziimist. · Segude kasutamine peab minimiseerima hingamissegude erinevate komponentide narkootilist-anesteetlist toimet. Lahuste teooria · Lahjendatud lahustes lahusti lahustunud osakeste omavaheline mõju väike need sõltuvad lahuse molekulaarsest kontsentratsioonist s.o. lahustunud aine molekulide arvust ruumalaühikus.