Kasvajad
Mittesuitsetajatel on riskifaktoriks passiivne
suitsetamine, mis ei jää oma ohtlikkuse poolest aktiivsele alla (Labotkin 2002).
Lisaks suitsetamisele, mille osa kopsuvähi tekkes on tõestatud (Haagedoorn jt 1996) eristatakse
teisigi tegureid, mis koos suitsetamisega toimivad suuremal või vähemal määral üheaegselt.
Nendeks on atmosfääri õhu saastumine (intensiivse tööstusega piirkonnad, kokkupuude
kantserogeenidega nagu asbest, uraan, radoon, nikkel, kroom) ja hingamisreziimi rikkumine, mis
on tingitud sellest, et inimene istub enamuse oma ajast kinnises ruumis ning selle tagajärjel kopse
ventileeritakse puudulikult ja bronhide limaskest ei puhastu piisavalt (Loogna jt 1989).
Riskifaktoriteks on ka kokkupuude kahjustatud puiduga või söetööstus (Lobotkin 2004).
Kroonilised mittespetsiifilised kopsuhaigused (bronhiit, kopsupõletik, astma ja emfüseem) ning
ka kopsutolmustus ehk pneumokonioos, mis tekib elukutse puhul, kus palju aastaid hingatakse
annaabi.ee 
