Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110
hingamisviisid väga erinevad. Lihtsaim viis on hingata kehapinnaga. Kõik selgrootud
aga nii hingata ei saa, nt loomad, kellel on kaitsekohastumusena arenenud tugevam
kehakate (karbil koda, vähil kest jt).
Suurematel ja aktiivsematel selgrootutel pole naha pind piisavalt suur, et varustada
hapnikuga kogu keha. Neil on hingamiseks erilised elundid: lõpused, erineva kujuga
kopsud või trahheed, mis on sopilised või harunenud, et hingamispinda
suurendada. Kõigil selgrootutel ei transpordi hapnikku rakkudesse veri, osal imendub
hapnik läbi hingamispinna otse kudedesse.
Lisa
Mida väiksem loom, seda suurem on tema keha pindala ja ruumala suhe.
Näiteks sebral 3 :1 ja hiirel 6 :1.
* Miks ei saa kõik selgrootud omastada hapnikku läbi keha pinna?
Selgrootute hingamiselundid (1-4):
1. Kehapind (näiteks vihmaussil);
2. Kopsud (näiteks skorpionil);
3. Trahheed (näiteks putukal);
4. Lõpused (näiteks krabil).